TULImust 2023 konkursi finalistid

Go back
Töö pealkiri
Eesti Loodusmuusemi seenenäituse publikurekord
I KOHT
Töö lühikokkuvõte
Eesti pikima traditsiooniga muuseuminäitus, Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus, tegi publikurekordi, võõrustades 11 päeva jooksul 8577 loodushuvilist. See on viimase 37 aasta külastajarekord. Septembrikuu külastajate arvuks tuli kokku 10 034, mis on rohkem kui veerand 2022. aasta kogu külastajate arvust.
Mis oli töö eesmärk? Lisa palun konkreetsed numbrilised ja mõõdetavad eesmärgid.
Seenenäituse ja muidu muuseumitöö puhul on sektori eeskujuks koroonaeelne tase ehk 2019. aasta. 2019. aastal toimus Eesti Loodusmuuseumis seenefestival, mille raames oli osaliselt tasuta sissepääs, ning seenenäituse külastajate arvuks oli 8090. 2022. aastal külastas seenenäitust 3974 inimest, ehkki koroonapiiranguid enam ei olnud ja toimus turu taastumine.
2023. aasta seenenäituse eesmärgiks oli 2019. aasta külastatavuse saavutamine (umbes 8000 inimest), sellejuures kasutades kulude kokkuhoiu eesmärgil 2022. aastaga võrreldes umbes kaks korda väiksemat reklaamieelarvet.
Kirjelda lühidalt töö teostamise etappe.
Analüüsime koos näituse pikaajalise kuraatori Marja-Liisa Kämäräga eelnevate seenenäituste külastatavust, reklaamimahtu, reklaamikananeid, turundus- ja kommunikatsioonitegevusi. Võtsime arvesse ka seeneaastate saagikust – mida parem seeneaasta, seda rikkalikum on seenenäitus ja rohkem võimalusi teema turundamiseks. Valisime välja koostööpartneri välireklaami jaoks - Clear Channel ja valisime välja asukohad Tallinnas. Kasutasime ka ebatavalist reklaamiviisi - tegime koostöös ASiga Selver, paigaldades Tallinna ja Harjumaa Selverite seeneletti hinnasildiümbriseid seenenäituse reklaamiga (vt manus). Lisaks oli seenenäituse reklaam "Pere ja kodu" septembri numbris ja Harju tn kultuuripindadel. Muud tasulist reklaami ei võtnud.


Muuseumina kasutasime ära võimalus edastada tasuta kultuuriteateid ERRi kanalites ja kasutasime seda võimalust eesti ja vene keeles ERRi tele- ja raadiokanalites.

Seenenäituse eel ja ajal tegime aktiivset kommunikatsioonitööd, 11 päeva jooksul tegime neli pressiteadet, rõhutades pidevalt ka kohapeal konsultatsiooni saamise võimalust, tegime mitmeid postitusi ja kümneid lugusid sotsiaalmeediasse. Saime seenenäituse kümneid meediakajastusi (portaalid, print, tele, raadio).
Analüüsime koos näituse pikaajalise kuraatori Marja-Liisa Kämäräga eelnevate seenenäituste külastatavust, reklaamimahtu ja kommunikatsioonitegevusi. Võtsime arvesse ka seeneaastate saagikust – mida parem seeneaasta, seda rikkalikum on seenenäitus ja rohkem võimalusi teema turundamiseks.
Millised olid töö tulemused? Kas seatud eesmärgid said täidetud?
Töö tulemused ületasid ootusi ja eesmärk sai täidetud, näitust külastas 8577 inimest, reklaamieelarve sai kokkuvõttes 2022. aastaga võrreldes 2,5 korda väiksem.
Mis oli töös sellist, mis vääriks loomingulisuse ja uuenduslikkuse osas esiletõstmist?
Reklaam Selverites, mis ei olnud seotud konkreetse tootega, tekitas "Ohho" efekti. Hinnasildiümbrised olid sõnumitega "Seentest ei saa isu täis?", "Soovid näha rohkem seeni?", "Seened sassid?", "Seened selged?"jne. V